…tunnen nõrgana end…

Mul ei ole praegu tuju hakata kommentaaridele vastama (teab see, keda siinkohal silmas pean, vihjeks ka sissekande pealkiri).
Paar päeva on tunne, et midagi on väga valesti. Miks pagana pärast teeb elu minuga nii ? Miks ma tunnen Sinu valu ja halvasti minemisi justkui enda omi ? Mul on mees, mul on kõik, ent ikka ja jälle ristuvad me teed, ikka ja jälle mõtlen kuidas Sul läheb ja täna sain teada, et mu halb eelaimdus (jah, nagu seebikas, ma ütlen) oli seotud just Sinuga. Miks ?! Ma tean vastust, Sa oled mu kaitseingel. Parim sõber, keda üks inimene endale tahta võiks..

Öö oli tööl jube ras. Mõtlesime kõik pisikese poii kaotanud inimestele, kõikidele, keda see puudutas, ning ma usun et neid on väga palju. Tahaks keelata internetis kommenteerimise selliste uudiste juures, tahaks teha nii, et seda poleks juhtunud. Ei, tegemist ei olnud mu tuttavaga, ent olles ise ema ja selle riigi kodanik soovin et saanuksin ja saaksin midagigi teha, et seda kõike muuta…

Nüüd, kui mõtlesin et pean magama kerima, tuli üks loll mõte pähe ja oh seda neetud elu.. See loll mõte osutus juhuslikult tõeseks..

Annan endast 110% et Sind nüüd aidata ja toetada, olla olemas nii nagu Sina minu jaoks olnud oled.

Kodanik nimega Punkt, peaksite sellest postitusest küll kõik olulise välja lugema ja tegema omad järeldused. Katsun jõudumööda jälgida, millisele järeldusele jõuate.
Kui mind pole siin, olen seal, kus mind vajatakse. Enne kui taas liialt hilja on.

Keegi siin pole süüdlane- miks see mind nii väga kummitab ja eriti just praegu. Ah kuidas tahaks nüüd kõike muuta. Palun vaid jõudu ja otsusekindlust !

Palun tule ja kallista…

…ja sõnu polegi vaja ?
Tahaks olla maailma kõige targem inimene, korrakski.. Tahan teada, mis oleks õige. Kas inimene võib tõesti muutuda, olles kolm aastat vaid seda lubanud ? Mina enam ei tea..
Kindlasti ei ole ma objektiivne… Hakkasin teid võrdlema. Sina peaksid olema mu mees, perekonnapea,  alati olemas…  Ent üheks hetkeks unustasid meid ning said oma  39 päeva  rahulikku elu..
Tema pidi meid aitama. Ta on sõber, keegi kellega polnud varem aega tegeleda. Ta on maailma parim inimene ! Vaikne, sõbralik,    sõnapidaja, rõõmsameelne, ta ongi ingel ! Sina lubad, tema teeb. Lubad muutuda, ning teed sellega ka talle liiga. Sina saad mu alati nutma, sest niipea kui sul igav hakkab, teed mõtlematult haiget, peaasi et saaks kodusõja…
Teda tean sõbrana, ning jah,  ka tema on mu nutma saanud, aga hoopis teisiti.. Sõnumid, mis ta saadab, mõtted, mis tema suust tulevad… Kuidas saavad kaks inimest nii erinevad olla ?
Ei, ma ei hakka teda taga ajama. Ta on mu kaitseingel ning jah, olen seda tallegi öelnud. Vaata, mida ta teinud on. Sinu sõber.. Ja mida oled teinud sina, minu mees ?   Kas  pole natuke murettekitav ?
Sul kindlasti mitte. Mõtlesin sada korda kõigele ja ma ei suuda sellest tühjusest jagu saada…  Ma ei oska.. 
Miks ei võiks ma kordki elus ühte õiget otsust langetada, miks ma seda ei suuda ? Oled sa nii kallis, ei. Karm, aga ise oled mind nii palju kräunutanud et ma enam ei jõua. Ei jõua sulle andestada,   ei jõua uskuda su lubadusi ja jälle pettuda. Mulle tundub, et lõpuks suutsid mu  sees midagi hävitada.
Ära muretse.  Kasutan veel viimast varianti, aga… Ma ei usu et sealt midagi tuleb…
Ma vihkan seda, mis sa kõigega teinud oled !!