Nostalgia
25/08/2011
Where are you this moment
Only in my dreams
You’re missing, but you’re always
a heartbeat from me.
I’m lost now without you.
I don’t know where you are.
I keep watching,
I keep hoping,
but time keeps us apart.
Is there a way I can find you?
Is there a sign I should know?
Is there a road I could follow,
to bring you back home?
Tean, mida tahan. Jah, lõpuks ometi.. Ent just nüüd kahetsen üht otsust. Pigem mõtlen, mis oleks saanud kui oleksin teisiti teinud, ent seda ei saa kunagi teada. Kahetsemiseks seda ka nimetada ei saa, olid väga mõjuvad põhjused ning tagasi mõeldes usun, et teeksin ikka samamoodi. Vist.
Kuskil sisimas olen ma ikka üks parandamatu plika. Ühel õhtul kui sadas, avastasin mina jälle selle tunde, mis mind siia tulles valdas, siis tulin seda korterit vaid vaatama ja uskumatul kombel jäi midagi maha. Tahtsin tagasi ja teadsin siis ning ka praegu, et põhjus polnud inimsuhetes. See lihtsalt on kodu. Jah, küll hetkel mitte selline kui tahaks, ent saan kõik tagasi. Veider, ent igatsen selle lõhna järele mis siin oli. Õhuvärskendaja lõhna järele… Mitte suvalise, vaid just selle, mis tekitas sooja ja hea tunde, mis suvel oli justkui mõnus ja värskendav ent jõulude ajal soe ja lohutav. Imelik. Nimetaks seda kodu lõhnaks, ent enamus sellest tuli aroomiküünlast ning seinal olevast õhuvärskendajast. Kui sellele tagasi mõtlen on sisemuses soe ja hubane tunne, nagu muutuks miski minu sees ahjuks, kiirates positiivsust. Just seda, mida praegu vajasin.
Sain ka ettekujutuse sellest, milliseks ma elamist muuta tahaksin, ning seda veel enne kui taaskord ühe otsuse teoks teen.
Veider on ka see, kuidas saab üks inimene tunde sisutada püüdes välja mõelda ühe laulja nime. Internetti polnud käepärast ning nagu kiusu pärast ei öeldud raadios ega mujal, kes ta on.. Väga loll tunne tekkis. Võisin nimetada ta lugude pealkirju, isegi seda kellega ta koos on laulnud, aga nimi ei meenunud. Oleks siis midagi keerulist olnud. Tegemist oli Marc Anthony’ga… Kunagi avastasin et isegi kui sõnadest mitte aru saada võib pimesi ikka leida loo, mis langeks natukenegi kokku hetkeemotsioonidega. Mind köitis lugu ‘Ahora Quien’ esimesest korrast, mil seda kuulsin. Selles oli midagi. Just nüüd kõlarid ei tööta, kui tahaks kontrollida kas see ikka samamoodi mõjub.
On lugusid, mis poevad kuskile ning teatud hetkedel sooja tunde tekitavad, minu asendamatud.. Ma ei saa öelda et lemmiklood, lihtsalt õigel hetkel väga head kaaslased.
*Mr. President – Coco Jambo, töötab alati tujutõstjana. Ilus lugu, palju toredaid mälestusi. Kahjuks vaid naabritele ei meeldinud, ent mis parata.
*Michael Bublé – Home; just see lugu mu siia juhataski. Tuli raadiost nii saabudes kui lahkudes. Mmm… pime sügisõhtu, tagasisõit marsaga, see lugu ja vihmasadu. Just nii jäi osake minust siia linna maha.. Oi kui raske oli sedasi lahkuda, ent siin ma nüüd olen.
*Marc Anthony – Ahora Quien; on hetki, mil see lugu on kuidagi eriline. Tekitab lohutava tunde.
*Dima Bilan – Not that simple. Ongi kõik öeldud.
*Ruslana – Dance with the wolves; Kui olin tige, solvunud, haavunud või tundsin et keegi mu vabadust piirab või ahistab. Igal sellisel juhul sobis just see lugu. Parim oli see siis kui sain õhtul metsa jooksma minna, ning mp3-mängija oli minuga kaasas.. Lihtsalt urrrr..
*Dave Benton – Driving home to you; iroonia on selles, et bussiga esimest korda korterisse sõites, tuli raadiost see lugu. Esimene ja viimane kord kui seda kuulsin. Ei tea miks, ehk on asi selles et pole sage kuulaja ning siis juhtuvad teised jaamad olema nagunii.
*Üllar Jörberg – Mäng. Mõnus..
*Karl Madis – Sügis.. Sõnu polegi vaja.
* Godsmack – Voodoo
Neid on veel, ent kõike ei saa ka avalikustada. Samuti ei suudaks ma neid mitte kuidagi järjestada või midagi millelegi eelistada. Naljakas on see, et mõne loo puhul on see ainuke, mida sellelt esitajalt kuulata kannatan. Kuulamine nende lugude puhul ületab normaalsuse piire.
Kui keegi hea inimene seda luges, siis tegelen ka ühe artisti otsinguga. Oma plaadi andis ta välja mingi aeg peale Sulo’t. Nimi peaks olema Rain. Natuke peale seda oli temast kuskil mingi saade või artikkel (ei mäleta täpselt), mille andmetel oli vanglast vabanenud inimesega. Ma ei taha tema kontaktandmeid, vaid sooviksin leida ta plaadi. Peale suuri reklaame käisin muusikapoodides, mitte keegi ei teadnud midagi. Läbi suure vaeva sain ta lood arvutisse, keegi hea inimene saatis. Nüüdseks on need mp3-e peal, ent see pulgake on vähe vigane ja veider nii et sinna nad jäidki.. Heal juhul kuulata saab, ent ma pole selleski kindel.
Tal oli selline mõnus hääl ja üldse kuidagi sümpaatsed lood.
13/11/2011 at 19:06
Ahora Quien ja mis versioon see olla võiks ?
Tulles mu eelmise kahe kommentaari juurde, siis lisan veel ühe loo, kaverdatud küll, ent siiski väga hästi välja tulnud.
Henrik Normann – Nii Ei Saa
Link: http://youtu.be/uoG7aEMUSTg
13/11/2011 at 19:12
Salsa, ikka salsa.
Luban, et tegelen selle looga nii pea kui aega leian. Esialgne arvamus on, et hästi välja tulnud, ent selliste lugude puhul tahab miski mu sees ka originaali kuulata. Kui abi oli, annan teada.
Seniks tänan.
13/11/2011 at 23:58
Miskipärast ma aimasin seda, endale ka kuidagi sümpaatsem see versioon.
Mis muud, kui jään ootama.
15/11/2011 at 20:21
Tuleb pikk ootamine…