In a gentle way, you can shake the world. – Mohandas Gandhi

Taaskord midagi harivat mu elust – minu jaoks harivat.
Ajasin justkui taga täiuslikku kodulooma, pagana paljudele koertele sai mõeldud ja millega see praeguseks lõppenud on ? Mu täiuslik koer on 3 aastane Kindral, kes on koerast üsna kaugel. Sulgede ja väga terava nokaga nümfkakaduu, kes tuli täiesti juhuslikult minuni. Jah, parimad asjad siin elus tulevadki tasuta.

Lisaks otsisin internetist materjale kuidas ja millest ning missugust puuri teha – asi on põhimõttes, ise saab ilusama ja endale meelepärasema. Ma leidsin. Kolm päeva tuuseldasin netis et näha, kas ma kuskilt kodumaalt ka neid materjale leiaks (loomulikult läheb minusugune ikka enne poodi kui nuga seljas metsa rüüstama). Täpselt kaks päeva otsisin meeleheitlikult bambust taga. Pannes google’i otsingusse ja netipoodidesse kus teadsin et selline asi peaks olemas olema sõnu nagu bambuseoks või -vars… Loomulikult ei leidnud midagi. Täna üritasin uuesti ning ärritusin kui leidsin end mingisuguselt bongi-valmistajate kodulehelt, kus otsiti meeleheitlikult sama asja. Tema loobus, mina mitte. Lõpuks siiski leidsin – ei suuda ise ka uskuda, kui tolvan ma ikka olla võin.
See asi, mida ma välimuse järgi vähemalt otsinud olen on bambuslati nime all väga paljudes netipoodides olemas. Homme lähen kohale ja uurin kas see ka tegelikult sobiks sinna, kus seda kasutada soovin.

Põhjus miks pean hakkama suuremat puuri ehitama on üsna lihtne: ma olen põrunud. Jah, usun et kiiksuga looma-armastajast on saanud linnulembelisem inimene. See igati öko välimusega puur läks kuidagi südamesse, tundus nii hubane ja õige. Arvatavasti pean seda enda järgi ikkagi vähe kohendama, sest esiteks on juba sisustust juurde vaja, midagi saan kindlasti ka ise nikerdada kuna materjale jääb nagunii üle.

Valus on neid sulepalle puuris vaadata. Emane on oma varba kuskile jätnud.. Kui küsida suvaliselt kasvatajalt nõu, sain vastuseks et pidanuksin kelleltki käelinnud võtma ning noored, oleks kõik mured olemata. Praegu on Kindral 3-aastane, sain ta väga toredatelt inimestelt ning tingimus oli see, et emane võiks kas olemas olla või juurde tulla. Tibiga läksid asjad algusest peale nihu. Praegune on vist neljas lind, kolme esimest ei saanud kojugi tuua, sest lihtsalt läks nii. Müüjad hüppasid alt ära – siis virisetakse et masu aeg ja ostjaid raske leida. Viimases hädas istusin mitmeid kordi (seisin pigem) loomapoes nümfide puuri ees ning imetlesin oma sümpaatiat, kahjuks või õnneks jäi see linnuke koju toomata. Tegemist oli heleda emalinnuga- selline helekollane või midagi, ei oska mina teda kirjeldada ka mitte.
Leidsin ka kasvataja kellelt sain emase, noore ning peaaegu käelinnu. Isane oli metsik ja pigem omaette hoiduv, kui üritasin sõbralik olla togiti kätele kohe märgid, mis näitasid kes on peremees.
Peale emase puuri panekut muutus miski. Kumbki lind ei loobunud toidust, mis pidi nende puhul tavaline olema. Mõlemad tulid koju, uudistasid vähe ja hiljemalt õhtul krõbistasid omaette.
Isane on palju leplikumaks muutunud, ei torgi enam nokaga, kui talle miski ei meeldi siis susiseb, aga sedagi väga harva. Emane selle eest sai liha maitse suhu ja praegu vähemalt susiseb iga asja peale ning kui võimalus anda on nokaga käe kallal.
Kuigi täna ta miskipärast nii pahur ei olnud. Kui tema poole pöördusin, siis kallutas pead ning hakkas ennast kohendama, kui neist välja ei teinud siis hakkasid mõlemad hõikama, läksin nende juurde ning nad vaikisid, ei hakatud isegi ringi lendama kui käe nende juurde panin.

Põrunud olen ma aga sellepärast et meie perega liituvad vist veel kaks nümfi.. Nende omanikel pole aega linnukestega tegeleda ning seltsis nagunii segasem. Sellepärast kaalungi uue puuri ehitust selliselt et jääks võimalus nad esialgu vaheseinaga eraldada. Just sellepärast et mu varba kaotanud sõjakas neiuke kellelegi liiga ei teeks – eeskätt iseendale, sest tema oma vihas eriti ette ei vaata. Isasele üritas kallale minna ning oleks peaaegu kapi äärelt alla kukkunud, viimasel hetkel sai siiski ise ka aru oma mõtlematust käitumisest.

Ja tõepoolest, siin sissekandes muud ei olegi. Ükski asi võiks positiivseks jääda.